Mõista, kuidas inimesed Põhja-Koreas elavad
Põhja-Korea puhul on seda riiki ümbritsev saladus. Vähe on teada sellest, kuidas inimesed elavad, mida nad söövad, kuidas nad käituvad ja kuidas nad töötavad.
Vaata ka: Kas CLT lubab kahte ametlikku töökohta? Uurige, kas on võimalik omada kahte ametlikku töökohta!Selle põhjuseks on see, et riigis valitseb äärmuslik kommunistlik diktatuur, mida juhib Kim Jong-un. See diktatuur ei luba teistel inimestel territooriumile pääseda ilma valitsuse kontrollita.
Kui soovid ka selle rahva kultuurist veidi rohkem aru saada, siis oleme kogunud kokku selle vähese, mis on teada, et tuua rohkem selgust selle rahva kommete kohta. Loe edasi ja sukeldu sellesse Aasia müsteeriumi.
Kui julgete ühel päeval Põhja-Koreat külastada, jälgivad teid vähemalt kaks Korea valitsuse giidi. See tava on spionaaži vältimiseks, sest riik elab ülejäänud maailmast isoleerituna ja tal on tugevad konfliktid teiste riikidega, näiteks Ameerika Ühendriikide ja Lõuna-Koreaga.
Vaata ka: Tasuta pildid käeulatuses: avastage, kuidas leida Google'ist autoriõigusteta sisuRiik on tuntud ka oma tuumapoliitika ja pingete tõttu Ameerika Ühendriikide ja teiste riikidega seoses tuumarelvade tootmisega.
Põhja-Korea elanike kohustuslik tava on kummardada poliitilist juhti Kim Jong-Unit. Igasugust vastupanu peetakse jumalateotuseks, sest Jong-Unit peetakse Aasia riigis jumalaks.
Teine Põhja-Korea riiki ümbritsev kurioosum on see, kas elanikel on juurdepääs internetile. Elanikkonnal ei ole juurdepääsu internetile, vaid ainult valitsuse liikmetel. Riik pakub intranetti, mis on üks sisekommunikatsiooni liik.
Auto või juhiloa omandamine Põhja-Koreas ei pruugi olla korealaste jaoks lihtne ülesanne, mistõttu enamik elanikkonnast kasutab ühistransporti või alternatiivseid transpordivahendeid. Lisaks sellele toodetakse enamik tarbitavast riigis ise, arvestades inimeste ja toodete ranget sisse- ja väljaveo blokeerimist.
Põhja-Korea positiivseks küljeks on sotsiaalne võrdsus. Riigis ei leidu kerjuseid, kerjamist ega midagi sellist. Palka makstakse riigiettevõtete kaudu, mis edendavad ka Põhja-Korea kodanikele tasuta haridus- ja tervishoiuteenuseid.
