Elatisraha väärtust on kohandatud aastaks 2023. Ajakohastamine on tingitud miinimumpalga kohandamisest, mis on nüüd 1320,00 R$. Kuna elatis põhineb protsenditabelil, mõjutab palk ülekande suurust.

Elatise saamine on tsiviilseadustikus sätestatud õigus, mis tagab lapse eest vastutavale isikule abi lapse ülalpidamise ja põhivajaduste, näiteks hügieeni ja hariduse tagamiseks. Tasumisele kuuluva summa määrab kindlaks kohtunik, kes hindab lapse perekonna rahalist olukorda.

Määramine toimub tavaliselt pärast seda, kui abikaasad on lahku läinud ja üks pooltest jääb igapäevaselt lapse eest hoolitsema. Summa võib muutuda ka siis, kui maksja palk muutub, st kui ta saab oma töökohal edutamise, võib saaja taotleda elatise summa kohandamist.

Üldiselt määratakse elatise summa proportsionaalselt abivajaja vajadustega. Füüsilisest isikust ettevõtjad kuuluvad samuti sellesse gruppi, kelle elatise summa uuendatakse 2023. aasta uue miinimumpalga alusel. Seega korrigeeritakse seda järgmiselt:

• 10% - R$ 132
• 20% - R$ 264
• 30% - R$ 396
• 40% - R$ 528
• 50% - R$ 660
• 60% - R$ 792
• 70% - R$ 924
• 80% - R$ 1.056
• 90% - R$ 1.188

Lapse elatise maksmata jätmist võib kohtunik karistada, määrates trahvi ja isegi vangistades maksmise eest vastutava isiku. Oluline on meeles pidada, et elatis on laste ja noorukite tsiviilõigus ning seda tuleb nende heaolu tagamiseks regulaarselt ja õigeaegselt maksta.

Lisaks igakuiselt makstavatele summadele saab kindlustatud isik ka 13. palka, nagu ka CLT-töötajad.

Elatise seadus (seadus nr 5,478/68) sätestab, et elatise maksmata jätmise eest võib karistada vangistusega, mille võib muuta üldkasuliku tööks või rahatrahviks. Vangistuse pikkus sõltub sellest, kui kaua ja mitu korda on vastutav isik jätnud makseid tegemata.

Kuigi see hetk on sageli delikaatne, on oluline jõuda sõbralikule kokkuleppele, sest lisaks emotsionaalse, psühholoogilise ja isegi rahalise stressi vältimisele on ka laps, keda see olukord puudutab, ja teda tuleb kaitsta.